Esmaspäeva hommikul on postkastis kolm kirja. Esimene ütleb, et sinu domeeni registreering aegub ja selle hoidmiseks tuleb maksta täna. Saatja nimi kõlab ametlikult, aga sa ei mäleta, et oleksid selle firmaga kunagi lepingu teinud. Teine tuleb tasuta postkastist: „Analüüsisime teie kodulehte ja leidsime 37 viga.“ Kolmas on tulnud sinu enda kodulehe kontaktvormi kaudu. Keegi kirjutab, et kasutad tema fotot ilma loata, ja tõendid on lingil.
Need kirjad näevad välja erinevad, aga nende luustik on sama. Selles artiklis vaatame läbi kirjad, mida saab peaaegu iga kodulehe omanik: mis neist on lihtsalt müra, mis maksab raha ja mis võib maksta ligipääsu. Siis tuleb üks reegel, mis sorteerib need kõik ära, ja see kehtib ka meie enda kirjade kohta.
Miks need kirjad just sulle tulevad
Keegi ei lugenud sinu lehte, enne kui kirja kirjutas. Enamasti oli sinu aadress lihtsalt nimekirjas. Firma nimi ja registrikood on äriregistris, e-posti aadress on kontaktilehel, kontaktvorm on avalik ja domeeni andmed on avalikus registris. Masin korjab need kokku ja saadab sama kirja tuhandetele.
Kirja saatmine ei maksa saatjale peaaegu midagi. Kui maksab kasvõi üks saaja tuhandest, on töö end ära tasunud. See tähendab, et kiri ei ole kirjutatud sinule rahulikul päeval. Ta on kirjutatud sinu kõige kiiremale päevale: hetkele, kui vaatad kirjad läbi telefonis kahe kohtumise vahel ja tahad, et postkast saaks tühjaks.
Arve, mida sa ei tellinud
Kõige kallim neist kirjadest näeb välja nagu arve. Tal on logo, viitenumber, maksetähtaeg ja sinu firma õige nimi. Kaks kuju on eriti levinud.
Domeeni „pikendus“ kelleltki, kes ei ole sinu registripidaja. Päris pikendusteate saadab firma, kelle kaudu sa domeeni rendid ja kellele sa eelmisel aastal maksid. Võltsteate saadab keegi teine. Peenes kirjas on sageli öeldud, et see ei olegi arve, vaid pakkumine viia domeen nende juurde või müüa sulle mõni lisateenus. Kui maksad, oled pakkumise vastu võtnud. Kes on registripidaja ja kes register, on lahti seletatud pakkumise sõnade artiklis. Siin piisab ühest küsimusest: kas see firma on sinu eelmise aasta arvel?
Andmete „uuendamine“ kataloogis, mida keegi ei loe. Kiri palub sinu ettevõtte andmed üle kontrollida ja kinnitada. Vorm on juba täidetud, sest andmed on võetud avalikust registrist. Allkiri või kinnitus tähendab nõusolekut kandeks mõnes ärikataloogis, sageli mitmeks aastaks ja aastatasuga, mis on kirjas väikeses kirjas. Riigi oma register ei vaja sinu allkirja sellisel vormil ega küsi raha selle eest, et su firma seal on: äriregistri andmed on alates 2022. aasta oktoobrist kõigile tasuta nähtavad ja oma andmeid muudad sa ise ettevõtjaportaalis.
Mõni neist kirjadest on pettus, mõni lihtsalt eksitav müük. Sinu jaoks ei ole vahet, sest mõlemad elavad sellest, et arve maksab inimene, kes ei tea, mida firma tegelikult tellinud on. See inimene ei ole tavaliselt omanik. See on raamatupidaja, kes maksab välja kõik, mis näeb välja nagu tavaline arve.
Kiri, mis annab sulle seitse päeva
Teine levinud kiri tuleb kaugelt. Domeenide registreerimise firma Aasias kirjutab, et keegi on taotlenud sinu firma nime registreerimist Hiina või Aasia domeenilõpuga. Nad tahtvat enne kontrollida, kas see on sinuga kooskõlas, ja ootavad vastust seitsme tööpäeva jooksul. Kui vastad, pakutakse sulle võimalust need nimed ise enne „taotlejat“ ära osta.
Taotlejat ei ole. Kiri on hoiatuseks riietatud müük ja sama tekst on käinud ringi juba aastaid. Kui sul ei ole Aasias äri, ei vaja sa seal nime. Kui on, ostad selle oma registripidaja kaudu, mitte firmalt, kes sulle ise kirjutas.
Seitse päeva on selle kirja tööriist. Päris tähtajad sinu kodulehe ümber ei tule üllatusena. Domeeni aegumise kuupäev on teada aasta ette ja teate saadab see, kellega sul on leping. Kui kiri annab sulle kella, millest sa varem midagi ei teadnud, on see enamasti saatja kell, mitte sinu oma.
Sama kiri tuleb ka häälega. Helistaja ütleb, et on Google'ist, ja sinu ettevõtte profiil kaob kaardilt, kui sa seda kohe ei kinnita. Google'i ettevõtteprofiil on tasuta ja kinnituskood on mõeldud sulle, mitte helistajale. Kui tahad teada, kas profiiliga on midagi lahti, logi oma kontole ise sisse. Kuidas oma kaardikirje enda kätte võtta, on kirjas eraldi.
Kiri, mis lubab Google'i esimest kohta
„Leidsime teie kodulehel 37 viga“ on neist kirjadest ilmselt kõige tavalisem. Ta tuleb tasuta postkastist, nimetab sinu lehte õigesti ja lisab vahel ekraanipildi. Selle taga on tööriist, mis käib automaatselt läbi tuhandeid lehti, ja sama kiri läheb kõigile, kelle lehelt tööriist midagi leidis. Ta leiab alati midagi.
Google ütleb oma otsingu abilehtedel selgelt: ole ettevaatlik veebifirmadega, kes kirjutavad sulle ootamatult. Samal lehel on ka teine lause: keegi ei saa garanteerida esimest kohta Google'is. Ja Google lisab, et saab selliseid kirju ise ka.
Kiri ei ole vale ainult sellepärast, et ta on rämps. Mõni neist 37 veast võib olla päris. Aga nimekiri näitab seda, mida tööriist oskab mõõta, mitte seda, mis maksab sulle kliente. Puuduv pildikirjeldus ja aeglane avaleht ei ole sama raskusega vead, aga kirjas seisavad nad ühes reas. Kui tahad teada, miks sinu lehte Google'is ei paista, alusta päris põhjustest, mitte võõra loendist.
Selle kirja vend küsib luba kirjutada sinu lehele „kasulik artikkel“, mille sees on link nende kliendi lehele. Vahel pakutakse selle eest ka raha. Nad ei taha sinu lugejaid, nad tahavad sinu domeeni usaldust. Google'i rämpsureeglid peavad linkide ostmist ja müümist otsingukoha pärast rämpsuks ja reegleid rikkuv leht võib otsingus langeda. See kehtib ka lehe kohta, mis lingi müüs.
Kiri, mis süüdistab
Kolmas kiri on kõige ebameeldivam, sest ta süüdistab. Fotograaf või kujundaja kirjutab, et kasutad tema pilti ilma loata. Ta on vihane, mainib kohut ja annab lingi, mille taga on tõendid. Sageli tuleb kiri sinu enda kodulehe kontaktvormi kaudu.
Just see on nipp. Kontaktvormi kiri tuleb sinu enda lehelt, nii et see pääseb rämpsufiltrist kergemini läbi ja näeb välja nagu tavaline kliendipäring. Microsofti turvatiim kirjeldas 2021. aastal täpselt sellist kampaaniat: kirjad tulid ettevõtete kontaktvormide kaudu, ähvardasid autoriõiguse rikkumise pärast kohtuga ja „tõendite“ link viis Google Sitesis tehtud lehele, mis küsis sisselogimist ja laadis seejärel alla pahavaraga ZIP-faili.
Autoriõiguse nõudeid tuleb ka päriselt, ja kui kasutad pilti, mille päritolu sa ei tea, võib päris kiri ühel päeval tulla. Vahe on lihtne. Päris nõue nimetab konkreetse pildi ja lehe aadressi, kus see on. Selle kontrollimiseks ei pea sa midagi alla laadima, sest tõend sinu lehe kohta on sinu lehel. Ava oma leht ise ja vaata. Kui pilt on seal ja sa ei tea, kust ta tuli, loe pildiartiklist, mida edasi teha.
Sama süüdistus jõuab ka Facebooki lehe omanikuni: leht rikkus reegleid ja see suletakse 24 tunni jooksul, kui sa otsust ei vaidlusta. Vaidlustamise link viib lehele, mis näeb välja nagu Facebook ning küsib parooli ja kinnituskoodi. Kes need kätte saab, sellele kuulub nüüd ka leht. Kui lehega on päriselt midagi lahti, näed seda ka siis, kui avad Facebooki ise, kirjas olevale lingile vajutamata. Ja see on hea hetk üle vaadata, kes veel su lehele ligi pääseb.
Kolm tunnust, mis on kõigil ühised
Need kirjad räägivad eri asjadest, aga ehitatud on nad ühtmoodi.
- Saatja, kellega sul ei ole lepingut. Või kes teeskleb kedagi, kellega sul leping on. Sa ei oska tema nime öelda enne, kui kirja avad.
- Kell. Täna, 24 tunni jooksul, seitsme tööpäeva jooksul. Kiire otsus on halvem otsus ja saatja teab seda.
- Tee, mille kiri ise annab. Tema link, tema telefoninumber, tema vorm, tema pangakonto. Kõik, mida sa teed, teed tema ukse kaudu.
Pane tähele, mis siit puudub. Logo, juriidilised sõnad ja sinu firma õige nimi koos registrikoodiga ei tõesta midagi. Kõik need on avalikud ja nende kopeerimine ei maksa midagi. Ametlik välimus on kogu kirja kõige odavam osa. Mis ei ole avalik, on sinu leping: kellele sa maksad, mis numbril sa tavaliselt helistad ja kust sa tavaliselt sisse logid.
Vasta teist teed pidi
Sellest tuleb üks reegel, mis sorteerib kõik eelnevad kirjad: ära vasta kirjale kirja enda kaudu.
Kui kiri ütleb, et domeen aegub, logi oma registripidaja juurde sisse sealt, kust sa eelmisel aastal sisse logisid. Kui helistaja ütleb, et helistab sinu majutaja nimel, lõpeta kõne ja helista numbril, mis on lepingus. Kui keegi ütleb, et su lehel on tema pilt, ava oma leht ise. Kui Facebook hoiatab, ava Facebook ise. Kui kiri oli päris, leiad sama info ka sealt. Kui ei leia, said vastuse.
Riigi Infosüsteemi Amet soovitab sama: kahtlase kirja kohta küsi üle mõne teise kanali kaudu, mitte selle kaudu, kust kiri tuli. Kahtlase kirja võid edasi saata riigi küberturbe meeskonnale CERT-EE aadressil cert@cert.ee.
Kui oled juba vajutanud või midagi sisestanud, juhtub see ka hoolikate inimestega. Nüüd loeb kiirus. Kui andsid parooli, vaheta see oma tavalist teed pidi, mitte kirja lingi kaudu, ja lülita sisse kaheastmeline sisselogimine. Kui andsid kaardiandmed, helista kohe pangale. Kui laadisid alla faili ja avasid selle, ütle seda inimesele, kes su arvuteid hoiab, enne kui teed midagi muud. Mida varem, seda odavam.
Ka meie võtame vahel ühendust ilma küsimata
Siin peame ausalt ütlema, et see artikkel puudutab ka meid. WebAdmin kontrollib paljude Eesti ettevõtete avalikke kodulehti ja kui näeme midagi, mis vajab omaniku tähelepanu, anname talle teada, ka siis, kui ta ei ole meie klient. Mida me kontrollime ja miks, on kirjas artiklis Chrome'i ohuhoiatusest.
Nii et kasuta sama reeglit ka meie kirja peal. Kui ütleme, et Google peab su lehte ohtlikuks, ära usu meid sõna pealt: küsi Google'ilt endalt, ilma meie lingita. Kui meil on õigus, näed sa sama. Kui ei näe, on olukord vahepeal muutunud või oleme eksinud, ja mõlemal juhul tahame seda teada. Hea kiri talub kontrolli, mis käib temast mööda.
Üks nimekiri, mille saad täna valmis teha
Kirjuta üles, kellelt sa kodulehe ja domeeni kohta arveid ja teateid ootad. Enamasti on neid neli või viis: domeeni registripidaja, majutaja, lehe tegija või hooldaja, e-posti teenuse pakkuja ning Google'i ja Facebooki kontod, kust sulle teateid tuleb. Iga nime juurde pane, kust sa sinna tavaliselt sisse logid ja mis numbril helistad.
Anna see nimekiri inimesele, kes maksab firma arveid. Arve, mille saatjat nimekirjas ei ole, jääb maksmata, kuni keegi on selle üle kontrollinud, ja kontroll käib nimekirjas olevate numbrite ja sisselogimiste kaudu, mitte arve pealt. See võtab paar minutit ja jätab kirja ilma tema kõige tugevamast relvast: tähtajast, mille ta ise välja mõtles.
Kui sa ei oska nimekirja täita, sest ei tea, kelle kaudu su domeen on, siis on see kõige tähtsam leid. Kelle nimel su domeen ja kontod päriselt on, on selle küsimuse järgmine samm.
Kiri saatjalt, keda nimekirjas ei ole, ei ole veel pettus. Ta on lihtsalt kiri, millele ei pea täna vastama.
Korduma kippuvad küsimused
Päris pikendusteate saadab registripidaja, ehk firma, kelle kaudu domeen on registreeritud ja kellele oled varem maksnud. Võrdle saatjat oma eelmise domeeniarvega. Ära maksa kirjas oleva lingi kaudu: logi registripidaja juurde sisse oma tavalist teed pidi ja vaata aegumise kuupäeva sealt. Kui kiri tuleb firmalt, kellega sul lepingut ei ole, on see tavaliselt pakkumine viia domeen tema juurde või müüa lisateenust, isegi kui see on vormistatud nagu arve.
Midagi ei pea tegema. Sellise kirja eesmärk on müüa sulle domeene, mida sa ei vajanud, ja lühike tähtaeg on mõeldud selleks, et otsustaksid kiiresti. Taotlejat, kellest kiri räägib, tavaliselt ei olegi. Kui sul on Aasias päriselt äri ja tahad sealset domeeni, osta see oma praeguse registripidaja kaudu, mitte firmalt, kes sulle ise kirjutas.
Mitte alati pettus, aga peaaegu alati automaatne massikiri. Google kirjutab oma otsingu abilehtedel, et ootamatult kirjutavate veebifirmadega tasub olla ettevaatlik ja et esimest kohta ei saa keegi garanteerida. Kirjas loetletud vead võivad osaliselt olla päris, kuid need on masina leitud ega ole reastatud selle järgi, mis sinu ärile päriselt loeb.
Ära ava linke ega faile, mida kiri tõendina pakub. Päris nõue ütleb, millise pildiga ja millisel lehel on tegu, nii et saad seda kontrollida oma lehte ise avades. Kui kiri nõuab tõendite nägemiseks sisselogimist või faili allalaadimist, on see tõenäoliselt õngitsuskiri. Kui pilt on päriselt sinu lehel ja sa ei tea selle päritolu, selgita see välja ning vajadusel eemalda pilt või hangi selle kasutamiseks luba.
Tegutse kohe, sest iga tund loeb. Kui sisestasid parooli, vaheta see, avades teenuse ise, mitte kirja kaudu, ja lülita sisse kaheastmeline sisselogimine. Kaardiandmete andmise järel võta kohe ühendust pangaga. Kui laadisid alla faili ja avasid selle, teata sellest kohe inimesele, kes su arvuteid hoiab. Kirja ennast saab uurimiseks edasi saata CERT-EE-le, riigi küberturbe meeskonnale, aadressil cert@cert.ee.
Loe ka
Rämpsposti kausta pandud kiri ei anna endast kuidagi märku: ei viga, ei teadet, ei midagi. Kolm seadet, mis ütlevad vastuvõtjale, et kiri on päriselt sinu oma, ja üks vorm, mis saadab kirju võõra nime all.