Guugelda oma firma nime

Oma kodulehe aadressi kirjutad sa brauserisse peast. Oma firma nime ei ole sa Google'isse ilmselt kunagi kirjutanud, sest milleks: sa tead, kus su leht on.

Klient ei tea. Ta nägi su kaubikut foori taga, sai su pakkumise õhtul kätte või kuulis su nime sõbralt köögilaua ääres. Nüüd istub ta diivanil, telefon käes, ja kirjutab otsingusse selle nime, mida ta mäletab. Ta ei otsi torumeest. Ta otsib sind.

Inimene, kes kirjutab otsingusse sinu ala, alles valib. Inimene, kes kirjutab sinna sinu nime, on valiku juba teinud ja kontrollib, kas ta võib sellega rahule jääda. See tulemuste leht on viimane samm enne kõnet. Ja see on grupipilt, mille jaoks sina ei poseerinud: iga rea sellel pani sinna keegi, ja enamik neist ei ole sinult kunagi midagi küsinud.

Sinu enda rida on sellel lehel kõige vaiksem

Ülevalt alla. Kuskil esimeste seas on su enda koduleht: sinine pealkiri ja kaks rida kirjeldust. Väga sageli seisab seal „Avaleht - Firma OÜ“ või lihtsalt „Home“, ja all lause, mille kujundaja kunagi kohatäiteks jättis.

Need kaks rida on lehe meta title ja meta description; mis need on, ütleb esimene sõnaleht ühe reaga. Siin loeb midagi muud: nad on kogu tulemuste lehel ainus koht, kus sõna on sinu oma. Ja peaaegu alati on see koht tühi.

Kaks asja veel. Google võib sinu pealkirja ümber kirjutada, kui ta leiab, et lehe sisu ütleb midagi muud, ja väikesed alamlingid pealkirja all, „Hinnad“, „Kontakt“, „Meist“, valib tema, mitte sina. Sina annad materjali, tema otsustab, mida sellest näidata.

Paremal, ja telefonis kohe kõige peal, on kaardiplokk sinu äriprofiiliga: lahtiolekuaeg, hinne, fotod, telefon. Kuidas see enda kätte võtta ja mis seal päriselt loeb, on omaette artikkel. Üks tähelepanek: nime otsingus on see plokk tihti suurem kui sinu koduleht ja seda loetakse enne.

Riik räägib sinust rohkem kui sina ise

Maksu- ja Tolliamet avaldab iga kvartali kohta iga ettevõtte tasutud maksud, käibedeklaratsioonide järgi arvutatud käibe ja töötajate arvu. Äriregistris on avalik sinu majandusaasta aruanne. Maksuvõla päring on avalik ja töötab nime järgi. Ja riigi lehtede kõrval on mitu erafirmat, kes needsamad andmed kokku korjavad ja sinu nime otsingus välja tulevad.

Ütleme selle otse välja, sest see üllatab peaaegu iga omanikku: sinu eelmise kvartali käive on kliendist ühe kliki kaugusel. Mitte sellepärast, et keegi seda otsiks, vaid sellepärast, et see rida on sinu nime all olemas ja silm käib sealt üle.

Klient ei loe seda rida nii, nagu sina seda loed. Sina näed numbrit ja mõtled, kas ta on piisavalt suur. Tema näeb, et firma on olemas, et seal on töötajad ja et maksud on makstud, ja liigub edasi. Number ise teeb sulle harva kahju. Kahju teeb see, kui riigi rida on ainus rida, mis sinu kohta üldse midagi ütleb.

Sinu nime kohal võib olla kellegi teise reklaam

Vahel on lehe esimene rida märgistatud reklaamiks ja sellel ei ole sinu nime. Sellel on konkurendi nimi, sest ta ostis märksõnaks sinu firma nime.

See on lubatud. Igaüks tohib panna reklaami mis tahes märksõnale, ka sellele, mis juhtub olema sinu nimi. Kui su nimi on kaubamärgina registreeritud, saab kaevata reklaami teksti peale, kui ta sinu nime seal kasutab, aga mitte selle peale, et ta märksõna ostis. Otsija näeb tema reklaami enne sinu lehte, ja osa vajutab sinna, kuhu silm esimesena satub.

Vasturohi on igav: oma reklaam oma nime peale. See ei too uusi kliente, ta hoiab olemasoleva sinu enda lehel. Kas seda teha, on otsus, mitte hinnaküsimus, ja seda otsust ei saa teha enne, kui sa oled vaadanud, kas seal keegi on. Kui ei ole, tead sa nüüd ka seda.

Read, mille sa ise sinna jätsid ja unustasid

Lehe teine pool on sinu enda ajalugu.

• Vana koduleht vanal domeenil. Uus leht tehti uuele aadressile ja vana jäi püsti, sest keegi maksab tema eest siiani arvet. Vanad hinnad, vana telefon, vana nimi.
• „Tulekul“-leht. Domeen, mis registreeriti ühe idee jaoks, ja kohatäide, mis lubab siiani, et varsti.
• Töökuulutus aastate tagant, mida portaal siiani hoiab. Ta ütleb kliendile ainult, et sul oli kunagi inimestest puudu.
• Kirje arvustuste lehel, kus on kaks arvustust, üks neist paha, ja mille olemasolust sa ei teadnud.
• Piltide vahekaart. Su logo, üks foto vanast kontorist ja midagi, mis kuulub sarnase nimega kellelegi teisele.

Ja Facebooki leht, mille viimane postitus on aastatetagune. See rida ei ütle, et sul on Facebook, vaid millal sa viimati midagi ütlesid. Mida see leht suudab ja mida mitte, on teises artiklis läbi räägitud.

Ükski neist ridadest ei ole vale. Igaüks neist oli ühel hetkel tõsi. Just sellepärast nad seal on: sina läksid edasi, aga leht mäletab.

Mida sa saad muuta ja mida mitte

Aus jaotus, sest suurt osa sellest lehest ei saa keegi „ära optimeerida“, ükskõik mida sulle lubatakse.

Sinu käes on:

• Sinu enda lehe pealkiri ja kirjeldus. Pealkirjaks see, mida sa teed ja kus; kirjelduseks lause, mille sa ütleksid kliendile telefonis. Google võib ta ikka ümber teha, aga peamiselt siis, kui pealkiri ütleb muud kui leht.
• Äriprofiil. Kümme minutit kuus, kaardiartiklis ette kirjutatud.
• Vanad lehed. Kui domeen on sinu käes, suuna ta uuele lehele. Kui leht on kellegi teise serveris, kirjuta sellele, kes teda majutab, ja palu ta maha võtta. Google'ilt ei ole siin midagi küsida: kuni leht on kuskil üleval, on ta olemas.
• „Meist“-leht, mis vastab sellele, millele register ei vasta: register ütleb, mis sa oled, see leht ütleb, kes. Kuidas ta kirjutada nii, et ta midagi ütleks, on omaette teema.
• Sinu enda reklaam sinu enda nime peale, kui otsing näitas, et seal seisab keegi ees.

Sinu käes ei ole:

• Riigi andmed. Need on avalikud ja jäävad avalikuks. Ainus liigutus on panna oma vastus nende ette, nii et klient loeks enne sind ja alles siis numbrit.
• Maksuvõlg. Ta paistab, mida sa ka ei teeks. Puhas, värske ja konkreetne koduleht tema kõrval ütleb rohkem kui vaikus, sest ka vaikus ütleb midagi.
• See, mida Google sinu pealkirjast näitab, mis alamlinke ta valib ja mis järjekorras read tulevad.

Sa ei saa pilti puhtaks. Sa saad muuta seda, kuidas sa ise sellel pildil oled, ja tavaliselt on just see puudu.

Otsi nii, nagu otsib võõras

Otsing sinu enda arvutist ja kontost ei ole see, mida klient näeb: sisselogitud otsing arvestab sinu varasemat käitumist, ja oma lehte oled sa avanud sadu kordi.

1. Privaatne aken või välja logitud. Nii näed sa umbes seda, mida näeb võõras.
2. Telefonis, mitte arvutis. Klient on telefonis. Esimene ekraan on seal lühike, ja reklaam ning kaardiplokk võtavad selle sageli tervenisti ära.
3. Nimi nii, nagu seda valesti kirjutatakse. Ilma täpitähtedeta, kokku ja lahku, ilma OÜ-ta. Klient kirjutab selle, mida ta kuulis, mitte selle, mis on registris.
4. Nimi pluss „arvustused“ ja nimi pluss „kogemus“. Need on kaks otsingut, mida teeb inimene, kes on pakkumise juba kätte saanud ja veel kahtleb.
5. Sama küsimus assistendile. Küsi, mida ta sinu firmast teab, ja vaata, kust ta oma lause võtab. Kuidas seda teha ja miks vastus kõigub, on lahti kirjutatud.

Terve ring võtab veerand tundi. Enamasti on ta tehtud viie minutiga, sest esimene ekraan ütleb juba kõik ära.

Viis rida ja kolm sõna

Sel nädalal: tee see otsing ära ja kirjuta üles esimesed viis tulemust. Iga rea juurde kirjuta, kes ta sinna pani: sina, Google, riik, mõni erafirma, konkurent või sinu enda kolme aasta tagune mina. Ja iga rea juurde üks sõna kolmest: muudan, katan, lepin.

Aus osa. Me müüme otsingutööd, ja see algab tavaliselt samasugusest nimekirjast. Aga selle esimene pool on peaaegu alati tehtav ilma meieta: pealkiri, profiil, üks ümbersuunamine ja üks „Meist“-leht. Kui teine pool jääb toppama, on otsingumootori audit tasuta ja vaatab sama lehte, ainult pikemalt.

Grupipildile sa kutseid ei saada. Sa ei vali, kes seal on ega kes mis nurgas seisab. Aga üht asja sa valid: kas sina ise oled seal nii, nagu sa praegu oled, või nii, nagu sa viimati juhtusid olema.