Koduleht kujundati 27-tollisel ekraanil, hiirega, vaikses toas. Loetakse teda ühe käega, poe järjekorras, päikese käes, ja lugeja teeb samal ajal veel midagi muud.
Need ei ole üks olukord kahes suuruses. Need on kaks eri olukorda, ja teine neist otsustab, kas sulle helistatakse.
„Mahub telefoni“ ja „töötab telefonis“
Peaaegu iga tänane leht mahub telefoni ära. Tekst läheb ühte tulpa, pildid kahanevad, midagi ei jää servast välja. Pakkumises öeldakse selle kohta „mobiilisõbralik“, ja see on aus.
Töötamine on teine küsimus. Kas selle, mille pärast inimene tuli, saab ühe pöidlaga kätte: ilma suumimata, ilma tagasi kerimata ja ilma kaks korda mööda vajutamata.
Neid kahte aetakse segamini iga nädal: leht on korralikult kokku pandud ja kaotab ikkagi inimesi kohtades, mida arvutiekraanilt ei näe.
Pöial ulatub sinna, kuhu ta ulatub
Telefoni hoitakse ühes käes ja vajutatakse pöidlaga. Pöidla mugav kaar jääb ekraani alumisse ossa. Kõige raskem koht on ülemine serv ja eriti vastasnurk, kuhu küündimiseks tuleb telefoni peos ümber tõsta.
Ja just sinna paneb enamik kujundusi menüü, otsingu ja telefoninumbri, sest laial ekraanil on ülemine serv täpselt õige koht.
Sama asja teine pool on nuppude suurus. Link, mis on lause sees teiste ridade vahel, on hiirega täpne ja pöidlaga loterii. Kui kaks nuppu on tihedalt kõrvuti, saab üks neist vajutuse, mis oli mõeldud teisele. Inimene läheb tagasi ja proovib uuesti, ja kolmandat korda enam ei proovi.
Kolm kohta, kus telefonis kõige rohkem kaotatakse
Telefoninumber, mis ei ole link. Lehel on ta kirjas nagu iga teine number ja arvutis ei olegi vahet. Telefonis ei juhtu vajutades midagi: number tuleb pähe õppida või käsitsi ümber kirjutada. Parandus on üks rida koodi ja kõige odavam asi kogu artiklis.
Vorm, milles on üheksa välja. Arvutis on see tüütu. Telefonis tähendab see üheksat korda klaviatuuri avanemist, ekraani hüppamist ja seda, et pool vormi jääb klahvistiku alla. Esimeseks kirjaks piisab kolmest väljast: nimi, viis sulle vastata ja üks lause mure kohta.
Hamburgeri-menüü, mille taha jäi see üks asi. Kolm kriipsu ülal nurgas on telefonis mõistlik lahendus. Aga sinna taha ei tohi minna see, mille pärast enamik inimesi üldse tuli. Kui su kliendid otsivad hinnakirja või lahtiolekuaegu, peab see olema esimesel ekraanitäiel nähtaval, mitte ühe vajutuse taga.
Kiri, mis oli kujundaja ekraanil elegantne
13 pikslit näeb suurel ekraanil välja peen ja rahulik. Telefonis, käe otsas, õues, on ta lihtsalt väike. Meie ei lase sisutekstil telefonis alla 16 piksli minna, ja see ei ole nõue kusagilt, vaid loetavus.
Sama lugu kontrastiga. Hele hall kiri valgel taustal on kujundusvaates maitsekas. Päikese käes kaob ta ära, ja telefoni vaadataksegi seal, kus valgust on rohkem kui toas.
Olukord, mida keegi ei katseta
Lehte katsetatakse kontoris: WiFi peal, uue telefoniga, brauseris, kuhu see leht on juba kümme korda laetud. Klient vaatab teda bussipeatuses, kahe pulga leviga, kolm aastat vana telefoniga, esimest korda.
Selles vahes kaob enamik neist, kes ootama ei jää. Statistikas sa seda ei näe: nad näevad välja nagu iga teine paar sekundit kestnud külastus.
Enamik sellest ei ole uus koduleht
See osa räägib meie enda huvide vastu, aga muidu oleks ülejäänu müügijutt.
Telefoninumbri linkimine, kirja suurendamine ja vormist kuue välja kustutamine on kokku umbes tunni töö. Neid ei ole vaja kujundada ja nad ei nõua kelleltki otsust. Kui leht on muidu korras, ongi see kogu töö.
Üks asi on päriselt suurem. Kui lehe ülesehitus ise eeldab laia ekraani, ehk kolm tulpa kõrvuti, tabelid, mis ei mahu, ja menüü, milles on kaheksateist punkti, siis seda ei kohenda. Siis tehakse leht uuesti, ja see on projekt, mitte pärastlõuna.
Ja üks väärarusaam tasub kohe ära lõhkuda: telefonile mõeldud leht ei ole väiksem leht. Ta on leht, mis otsustas ära, mis tuleb esimesena. Laial ekraanil mahub kõik korraga ära ja seepärast ei pea keegi valima. Telefonis on üks ekraanitäis korraga, ja see esimene peab vastama sellele, mille pärast inimene tuli.
Viie minuti katse, mille saad ise ära teha
Mitte emulaatoriga ja mitte brauseriakent kitsamaks tõmmates. Need näitavad paigutust ja mitte ühtegi ülejäänud tingimust. Oma telefoniga, õues.
- Mine õue. Päikese kätte või vähemalt akna alla, kus valgus ekraanile paistab. Ekraani heledus jäta sinna, kus ta ise on.
- Lülita WiFi välja. Nüüd oled sa mobiilse leviga, nagu su klient.
- Kirjuta aadress käsitsi. Mitte järjehoidjast ja mitte otsingust. Loe sekundeid, kuni ekraanile ilmub midagi loetavat.
- Pane teine käsi taskusse. Ja jäta ta sinna kogu ülejäänud katse ajaks.
- Proovi helistada. Ühe pöidlaga, esimeselt ekraanitäielt, võimalusel ilma menüüd avamata.
- Saada endale päring ära. Kogu vorm, päris sõnadega, sama pöidlaga.
- Pane kirja, kus sa suumisid või mööda vajutasid. Need kaks-kolm rida ongi katse tulemus.
Kust alustada
Alusta katsest. Meie tasuta audit vaatab ühe tüki sellest väljastpoolt üle, aga pöialt ta sinu eest ei liiguta ega seisa päikese käes.
Enamik katsest välja tulevast on väike ja igav. Need parandused mahuvad jooksva halduse sisse ega vaja eraldi projekti. Kui aga probleem on ülesehituses, mitte üksikutes kohtades, on see uue lehe jutt: küsi järgmine kord enne tellimist, kuidas leht telefonis käitub, mitte kas ta sinna ära mahub.
Kui sa ei tea, kumma juhtumiga on tegu, saada meile oma aadress koos nende kahe-kolme reaga. Me ütleme ka siis, kui vastus on, et paranda kolm asja ise ära.
Korduma kippuvad küsimused
Mahtumine tähendab, et tekst läheb ühte tulpa, pildid kahanevad ja midagi ei jää ekraani servast välja. Peaaegu iga tänane leht teeb seda ära ja pakkumises öeldakse selle kohta „mobiilisõbralik“. Töötamine on teine küsimus: kas selle, mille pärast inimene tuli, saab ühe pöidlaga kätte, ilma suumimata, ilma tagasi kerimata ja ilma kaks korda mööda vajutamata. Leht võib olla korralikult kokku pandud ja kaotada ikkagi inimesi kohtades, mida arvutiekraanilt ei näe.
Telefoni hoitakse ühes käes ja vajutatakse pöidlaga, ja pöidla mugav kaar jääb ekraani alumisse ossa. Kõige raskem koht on ülemine serv ja eriti vastasnurk, kuhu küündimiseks tuleb telefoni peos ümber tõsta. Just sinna paneb enamik kujundusi menüü, otsingu ja telefoninumbri, sest laial ekraanil on ülemine serv õige koht. Teine pool on suurus: link lause sees või kaks tihedalt kõrvuti asetsevat nuppu on hiirega täpsed ja pöidlaga loterii.
Enamasti mitte. Telefoninumbri linkimine, kirja suurendamine ja vormist üleliigsete väljade kustutamine on kokku umbes tunni töö, neid ei ole vaja kujundada ja nad ei nõua kelleltki otsust. Kui leht on muidu korras, ongi see kogu töö. Üks juhtum on päriselt suurem: kui lehe ülesehitus ise eeldab laia ekraani, ehk kolm tulpa kõrvuti, tabelid, mis ei mahu, ja pikk menüü, siis seda ei kohenda ja leht tehakse uuesti. Telefonile mõeldud leht ei ole seejuures väiksem leht, vaid leht, mis otsustas ära, mis tuleb esimesena.
Mitte emulaatoriga ja mitte brauseriakent kitsamaks tõmmates - need näitavad paigutust ja mitte ühtegi ülejäänud tingimust. Mine oma telefoniga õue, lülita WiFi välja ja kirjuta aadress käsitsi, mitte järjehoidjast. Pane teine käsi taskusse ja jäta ta sinna. Proovi ühe pöidlaga helistada, võimalusel esimeselt ekraanitäielt, ja saada endale päring ära, kogu vorm päris sõnadega. Pane kirja, kus sa suumisid või mööda vajutasid: need kaks-kolm rida ongi katse tulemus.
Loe ka
Esimesel ekraanil seisab „Tere tulemast meie kodulehele“ ja all „Kvaliteet ja usaldusväärsus alates 2011“. Üks test, mille saad täna ise ette võtta: kui lause jääb konkurendi nimega tõeseks, kustuta ta.