Reede pärastlõuna. Telefon heliseb, klient kõlab kannatlikult ja natuke süüdlaslikult, ja ta ütleb: „Teil on koduleht maas.“ Sa avad lehe oma arvutis. Leht tuleb ette nagu ikka, pilt on paigas, menüü avaneb.
Sealt läheb tavaliselt viltu. Sina ütled, et sinu juures töötab, klient ütleb, et tema juures ei tööta, ja pool tundi kulub vaidlusele fakti üle, mida kumbki ei ole kontrollinud. Järgnev on see, mida sa nende kümne minuti sees päriselt teed, järjekorras.
Kas koduleht on päriselt maas?
Enne kui sa kellelegi helistad, tee kolm asja.
- Vaata teisest võrgust. Võta telefon, lülita WiFi välja ja ava leht mobiilse andmesidega. Nüüd oled sa väljaspool oma kontorit ja väljaspool oma internetiühendust.
- Vaata teisest brauserist. Või samast brauserist privaataknas. Nii jääb kõrvale kõik, mis sinu masinasse on varem salvestatud.
- Lase kellelgi teisel proovida. Ükskõik kellel, peaasi, et mitte samas majas ja mitte samas võrgus.
Kui leht avaneb telefonis mobiilse andmesidega, ei ole probleem sinu lehes. Ühe inimese brauser hoiab alles vana koopiat, ühe kontori võrgus on tõrge, ühe firma tulemüür blokeerib midagi, või arvuti mäletab veel eilset aadressi: kui leht või e-post on hiljuti teise majutaja juurde kolinud, ei jõua uus aadress kõikide arvutiteni ühel ajal. Sa lihtsalt ei teadnud seda enne, kui vaatasid mujalt.
Kaks minutit kontrollimist säästab terve ahela inimesi otsimast viga, mida ei ole. Kui leht ei avane üheski neist kolmest, siis on ta päriselt maas.
Loe, mida ekraan ütleb
Veateade näeb välja nagu tehniline müra, aga ta ütleb ühte asja väga selgelt: kelle mure see on. Tee enne ekraanist pilt, sest teated kaovad.
- „Ühendust ei saa“ või „serverit ei leitud“. Masin ei vasta või aadress ei osuta enam kuhugi. Helista majutajale.
- 404. Üks leht on kadunud, mitte kogu sait. Server töötab ja vastab sulle korralikult. Helista tegijale, aga mitte reede õhtul. Kui 404 tuleb ka esilehel ja igal aadressil, ei ole kadunud üks leht, vaid lehtede kaart: uks on sama, aga reede õhtu reegel kehtib ainult ühe lehe kohta.
- 500. Server sai päringu kätte ja lehe enda kood komistas. Enamasti läks midagi uuendamisel katki, tihti pistikprogramm. Helista tegijale.
- 503. Server on elus, aga ei jaksa vastata või on hooldusrežiimis. Kui sa hooldust ei tellinud, helista majutajale.
- Andmebaasi viga. Leht on olemas, aga tema sisu ei tule kätte. Piir jookseb siin majutaja ja tegija vahelt: helista sellele, kes vastab kiiremini, ja lase tal teine kaasata.
- Turvahoiatus üle terve ekraani. Loe pealkirja all olevat rida. Kui seal on juttu sertifikaadist või kuupäevast, on aegunud lukk ja leht ise on terve: helista majutajale. Kui seal on „ohtlik sait“ või „petusait“, ei hoiata brauser mitte luku, vaid sisu pärast: helista tegijale. Mida see hoiatus tähendab ja kuidas sellest lahti saada, on omaette lugu.
- Registripidaja parkimisleht, müügisilt või teade, et domeen on aegunud. Helista registripidajale, ja tee seda kohe.
- Võõrkeelne sisu, reklaam, mida sa ei tellinud, või ümbersuunamine kuhugi mujale. Leht on suure tõenäosusega sisse murtud. Helista tegijale ja majutajale kohe, ja ära ise midagi paranda enne, kui on teada, kust sisse saadi. Kuidas sissemurtud leht päriselt välja näeb, on mujal lahti kirjutatud, koos sertifikaadi ja varukoopia pikema jutuga.
Aegunud domeen on nendest kõige vaiksem: ta ei hoiata ekraanil, vaid lihtsalt lakkab kehtimast, ja koos temaga lakkab töötamast ka e-post. Meeldetuletus läks aadressile, mida keegi enam ei loe, või inimesele, kes lahkus kaks aastat tagasi. Aegumise kuupäeva saad sa täna üle vaadata oma registripidaja juhtpaneelist, .ee nime puhul ka Eesti domeeniregistri avalikust whois-päringust. Kelle nimel domeen on, sellest räägib omaette lugu.
Kolm ust
Enamik seisakuid ei veni sellepärast, et parandus on raske, vaid sellepärast, et keegi ei tea, millisele uksele koputada. Uksi on kolm ja neil on eri tööajad ning täiesti eri vastutus.
- Majutaja hoiab masinat, kus su leht seisab. Tema vastutab selle eest, et masin vastab, sertifikaat uueneb ja kettal on ruumi. Suurel majutajal on tugi ööpäev läbi, väiksemal tööpäeviti.
- Tegija vastutab lehe enda sisu ja koodi eest. Tema parandab katkise lehe, katkise vormi ja uuenduse, mis midagi maha võttis. Enamik tegijaid ei ole reede õhtul valves, kui te ei ole selles eraldi kokku leppinud.
- Registripidaja hoiab su domeeni. Tema juurde lähed sa siis, kui domeen aegub või kui aadress ise kuhugi kadus. Tema ununeb kõige kergemini, sest tavaliselt ei suhtle sa temaga aastas kordagi.
Sageli on kaks neist üks ja sama firma, mõnikord kõik kolm. See on mugav, aga ainult siis, kui sa tead, et see nii on. Muidu oled sa reede õhtul inimene, kes helistab tegijale sertifikaadi pärast ja majutajale teksti pärast, ja saab mõlemast kohast viisaka vastuse, et see ei ole nende asi. Need sõnad ise on lihtsamad, kui nad kõlavad.
Kriisikaart
Kõik eelnev eeldab, et sa tead, kellele helistada. Seda ei saa seisaku ajal välja uurida, sest just siis on kontod, arved ja vanad e-kirjad kõige raskemini leitavad.
Kirjuta üks A4 või üks fail. Ta ei pea olema ilus, ta peab olemas olema ja asuma kohas, kuhu sa pääsed ka siis, kui koduleht ja tööpost on maas.
- Domeeni registripidaja nimi, konto omanik ja aegumise kuupäev.
- Majutaja nimi, juhtpaneeli aadress ja lepingu number.
- Kellel on ligipääsud. Nimeliselt, mitte „meil on olemas“.
- Kus on varukoopia, kui vana see on ja kas keegi on seda kunagi tagasi pannud.
- Tegija nimi ja telefoninumber. Number, mitte üldine infoaadress.
- Milline number vastab väljaspool tööaega, kui selline üldse on.
Ütleme selle otse välja, ka omaenda huvide vastu: selle nimekirja paned sa ise kirja ja selle eest ei pea kellelegi maksma. See ei ole teenus, see on pool tundi tööd ja üks fail. Kui keegi pakub seda paketina, müüb ta sulle sinu enda andmeid tagasi.
Kui mõnda rida täita ei oska, ongi probleem täpselt selles reas, ja tavaliselt just seal läheb järgmine halb päev kalliks.
Mida tööaja lubadus (SLA) päriselt lubab
Kui su majutuslepingus on tööaja lubadus, tasub teada, mida ta katab: kui pakkuja jääb oma lubadusest alla, saad sa enamasti tagasi osa oma kuutasust. Mitte kaotatud tellimusi, mitte kliendi närve, mitte seda hommikut, mille sa telefoni otsas veetsid.
Arvud ise on väiksemad, kui nad kõlavad. 99,9% tööaega tähendab, et aastas tohib leht olla maas umbes kaheksa tundi ja nelikümmend viis minutit. 99% kõlab peaaegu sama hästi, aga tähendab aastas üle kolme ööpäeva seisakut, ja pakkuja täidab sealjuures oma lubadust.
See ei ole põhjus lepingut vahetada, vaid põhjus teada, mida sa ostsid. Majutuse sisu on peaaegu alati sama ja tugi eristab pakkujaid rohkem kui protsent.
Mida sa teed sel ajal, kui leht on maas
Sinu koduleht ei ole ainus koht, kus klient sind leiab. Telefon töötab. Google'i ärikirje töötab ja seal saab lahtiolekuaega ja teadet muuta. Sotsiaalmeedia töötab. Kui su e-post käib sama domeeni pealt ja on samuti maas, ütle see kohe kellelegi, kes seda edasi ütleb: vaikiv postkast on halvem kui katkine leht.
Üks lause on piisav. „Meie koduleht on hetkel maas, tegeleme sellega, helistage seni sellel numbril.“ Inimene, kes seda loeb, jääb ootama. Inimene, kes ei näe midagi, oletab, et su uksed on kinni.
Enamik seisakuid on lühikesed ja tähtsusetud. Server läheb minutiks ära, uuendus jookseb kokku ja parandatakse enne, kui keegi märkab. Majutaja teeb öösel midagi ümber. Ilma seireta ei jõua need sinuni üldse, ja enamasti ei olegi vaja. Kiirustades tehtud muudatus, valel hetkel taastatud vana koopia või ärritunult vahetatud tegija lähevad tavaliselt kallimaks kui seisak, mille nad pidid lahendama.
Pärast: kaks küsimust
Kui leht on tagasi, on kiusatus asi unustada. Tee üks kõne veel ja küsi kaks asja: mis juhtus, ja mis on nüüd teisiti.
Vastus „läks ise korda“ ei ole vastus. Kas keegi taaskäivitas masina, kas koormus langes, kas uuendus võeti tagasi, kas sertifikaat uuenes lõpuks ära? Iga neist on täiesti normaalne vastus. Vastuse puudumine tähendab, et sama asi juhtub uuesti ja sa tead siis täpselt sama palju kui praegu.
Teine küsimus on tähtsam. Kui vastus on „vaatame edaspidi hoolikamalt“, siis ei muutunud midagi. Kui uuendused käivad nüüd katsekoopial, enne kui nad päris lehele jõuavad, siis muutus midagi. Sama kehtib siis, kui lehte valvab seire ja annab märku enne klienti, või kui keegi saab teate uuenemata jäänud sertifikaadist. Just selle vahe eest kuutasu käibki.
Seisak on su telefoniraamatu test
Seisak ise ei ole katastroof. Serverid lähevad maha, sertifikaadid aeguvad, uuendused lähevad katki, ja see kõik juhtub ka kõige korralikumate inimestega.
Seisak ei testi sinu kodulehte, ta testib sinu telefoniraamatut. Ja seda testi saad sa teha täna pärastlõunal, ilma et midagi maas oleks: võta paber ja proovi need kuus rida ilma kellegi käest küsimata täita. See, mitme rea juures sa takerdud, ongi su vastus. Kui neid on rohkem kui kaks, küsi need read oma majutajalt ja registripidajalt üle enne, kui reede tuleb. Kui vastust ei tule kelleltki, küsi meilt.
Korduma kippuvad küsimused
Enne kellelegi helistamist tee kolm kontrolli, mis võtavad kokku kaks minutit. Ava leht telefonis nii, et WiFi on välja lülitatud ja töötab mobiilne andmeside. Ava ta teisest brauserist või samast brauserist privaataknas. Lase proovida kellelgi, kes ei ole samas majas ega samas võrgus. Kui leht avaneb mobiilse andmesidega, ei ole probleem sinu lehes: ühe inimese brauser hoiab alles vana koopiat, kontori võrgus on tõrge, tulemüür blokeerib midagi või arvuti mäletab veel eilset aadressi. Kui leht ei avane üheski neist kolmest, siis on ta päriselt maas ja järgmine samm on lugeda, mis veateade ekraanil kirjas on.
Vastuse annab enamasti veateade. „Ühendust ei saa“ ja 503 lähevad majutajale, kes hoiab masinat, millel su leht seisab. 404 ja 500 lähevad tegijale, kes vastutab lehe sisu ja koodi eest. Täisekraani turvahoiatus sõltub sellest, mis on pealkirja all: sertifikaadist või kuupäevast rääkiv hoiatus käib majutaja alla, „ohtlik sait“ või „petusait“ tegija alla. Registripidaja parkimisleht, müügisilt või teade domeeni aegumisest lähevad registripidajale, aga võõrkeelne sisu, tellimata reklaam või ümbersuunamine mujale tähendab enamasti sissemurtud lehte: helista tegijale ja majutajale kohe. Andmebaasi viga jookseb majutaja ja tegija piiri peal: helista sellele, kes vastab kiiremini.
Tavaliselt lubab ta seda, et kui pakkuja jääb kokkulepitud tööajast alla, saad sa tagasi osa oma kuutasust. Kaotatud tellimusi, kliendi kannatust ega telefoni otsas veedetud hommikut ta ei korva. Arvud ise on väiksemad, kui nad kõlavad: 99,9% tähendab, et leht tohib aastas maas olla umbes kaheksa tundi ja nelikümmend viis minutit, ja 99% tähendab aastas üle kolme ööpäeva seisakut, ilma et lubadust üldse rikutaks. Lepingut vahetama see sind ei kohusta, aga teada tasub, mille eest sa maksad. Tugi eristab majutajaid rohkem kui protsent lepingus.
Üks A4 või üks fail, mis on olemas enne seisakut ja asub kohas, kuhu sa pääsed ka siis, kui koduleht ja tööpost on maas. Sinna käib domeeni registripidaja, konto omanik ja aegumise kuupäev, majutaja nimi ja juhtpaneeli aadress, nimeline loetelu sellest, kellel on ligipääsud, varukoopia asukoht ja vanus koos vastusega, kas keegi on seda kunagi tagasi pannud, ning tegija nimi koos telefoninumbriga. Lisa ka number, mis vastab väljaspool tööaega, kui selline üldse on. Selle nimekirja paned sa ise kirja ja selle eest ei pea kellelegi maksma: see on pool tundi tööd ja üks fail.
Loe ka
Menüüs on „Uudised“ ja selle all kolm postitust, millest värskeim on kolme aasta tagune. Külastaja loeb kuupäeva enne pealkirja, ja kuupäev küsib küsimuse, millele leht ei vasta: kas see ettevõte on veel olemas? See ei ole Google'i karistus, vaid signaal inimesele. Kolm ausat valikut surnud uudiste lehega ja nimekiri kuupäevadest, mis su lehel lubadusi annavad.